Herpes on üks levinumaid viirusnakkuseid maailmas, mille sümptomiteks on villid, sügelus ja põletikulised haavandid. See võib mõjutada kedagi, olenemata vanusest, soost või rahvusest. Kuigi paljud inimesed elavad selle haigusega rahulikult, võib herpese diagnoosimine olla alguses šokeeriv. Olen ise üks neist inimestest, kes elab koos herpese haigusega ja selles blogipostituses tahan jagada oma lugu ning kuidas olen õppinud tulema toime selle igaveselt kroonilise haigusega.
Sissejuhatus
Väga sageli levib herpese viirus läbi intiimse kontakti, kuid see võib levida ka nahakontakti kaudu. Minul diagnoositi herpeseinfektsioon pärast ühte lühikest suhtlust vahekorra ajal. Alguses olin väga hämmingus ja hirmunud. Ma ei teadnud palju herpese kohta ja tundsin, et minust on saanud vähem atraktiivne ning minu seksuaalelu on lõppenud. See oli justkui elu lõpp, aga õnneks oli see ainult minu pettekujutus.
Sisu
Herpes viirus on väga levinud ja selle sümptomid on erinevad iga inimese jaoks. Mõnel võib esineda ainult üksikud villid, kuid teistel võivad olla tõsised põletikulised haavandid, mis põhjustavad valulikke ja ebamugavaid sümptomeid. Herpes võib ka korduda, kusjuures enamikul inimestel on esimene sümptomite ägenemine kõige raskem. Väärt teadmine on see, et kuigi herpes on tavaline ja seda ei saa ravida, on sümptomid ravitavad ja tulemus on suhteliselt kahjutu.
Olen õppinud elama koos herpese viirusega ja ei pea enam seda oma piiranguteks. Minu jaoks on olnud oluline olla teadlik oma tervisest ja jälgida sümptomeid. Kui tunnen tulevasi ägenemisi, siis püüan enda eest hästi hoolitseda, puhata ja tarbida tervislikku toitu, mis toetavad minu immuunsüsteemi. Kui olen koos uue partneriga, siis olen aus ja avatud oma olukorra suhtes. On oluline, et partner oleks ka teadlik herpese olemasolust ning tarbiks vajadusel ka ravimeid, et ennetada võimalikku nakkust.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes on herpese haigus tuntud, kuid harva räägitakse sellest avalikult. Minu jaoks oli algselt raske sellega toime tulla, kuid olen tänulik, et sain teada, et see ei ole minu jaoks midagi häbiväärset. Õppides haigusega elama, olen saanud palju tugevamaks, enesekindlamaks ning ennekõike olen õppinud oma keha rohkem armastama ja hoolitsema. Minu soovitus kõigile, kes elavad herpese diagnoosiga, on olla iseendaga kannatlik, armastav ja andestav. See on osa sinust, aga see ei määratle sind kui inimest. Ela oma elu täisväärtuslikult ja unusta herpese häbistamine.
Viimaseks pean oluliseks öelda, et herpese haigus ei ole eluohtlik ega takista sind elamast täisväärtuslikku elu. Ole aus iseenda ja teiste vastu ning tunnusta, et oled võimeline ületama ka kõige raskemaid olukordi.