Herpes on viiruslik haigus, mida põhjustab herpes simplex-viirus. See haigus mõjutab miljoneid inimesi üle maailma, nende hulgas ka eestlasi. Üks neist inimestest on Kati, keda me täna lähemalt tutvustame. Kati elu muutus pärast seda, kui ta avastas, et tal on herpese haigus.

Sissejuhatus

Kati oli 27-aastane, saleda kehaehitusega naine, kes armastas seiklusi ja uusi väljakutseid. Ta oli alati olnud energiline ja aktiivne inimene, kuid kõik muutus ühel päeval, kui ta märkas murettekitavaid villikesi oma suu ümber. Alguses arvas ta, et tegemist on lihtsalt huulte herpesega, mida ta oli varem ka kogenud. Kuid mõne aja pärast hakkasid sümptomid süvenema ja selgus, et tegemist on genitaalherpesega.

See oli šokk Katile, sest ta oli alati olnud hoolikas oma tervise suhtes ja kasutanud alati kaitsevahendeid. Ta tunnistas, et oli selle haiguse kohta vähe teadlik ja ei teadnud, et seda saab ka sugulisel teel edasi kanda. Katil oli raske selle uudisega leppida, sest ta tundis end räpase ja saamatu inimesena.

Sisu

Herpes tundus mõjutavat kõiki aspekte Katine elust. Füüsiline ebamugavustunne ja valu olid vaid üks osa sellest. Ta pidi alustama ravi, mis sisaldas regulaarseid arstikülastusi ja eluaegset ravimi tarbimist. Talle tehti ka selgeks, et herpesega elades tuleb vältida seksuaalvahekorda löövete ajal ja kasutada alati kondoomi, et vähendada teiste nakatumise riski.

Kuid lisaks füüsilistele sümptomitele oli ka emotsionaalne mõju Katile tohutu. Ta oli hämmingus, hirmunud ja häbenev ning tundis end üksi ja isolatsioonis. Ta kartis, et keegi ei armasta teda enam ja et tema seksuaalelu on hävitatud. Tema enesehinnang langes ja ta muretses pidevalt, et tema linnaosas levib tema saladus.

Kuid aja jooksul õppis Kati elama koos herpese haigusega ja aktsepteeris seda osana endast. Ta otsis tuge sõpradelt ja perelt ning liitus ka tugigrupiga, kus ta kohtus teiste inimestega, kellel oli samuti herpes. See andis talle lootust ja kindlust, et ta ei ole üksi ja et herpese haigestumine ei defineeri teda kui inimest.

Kokkuvõte

Kati elu muutus pärast herpese avastamist oluliselt, kuid ta õppis elama oma haigusega ja mitte laskma sellel end mõjutada. Ta sai aru, et herpes ei ole tema süü ja et see ei tähenda, et ta ei võiks elada täisväärtuslikku elu. See haigus võib olla keeruline ja mõjutada suhteid, kuid tänu teadlikkuse suurendamisele ja tugigruppidele on üha rohkem inimesi, kes saavad herpese diagnoosimise järel leida tuge ja toetust.

Nii nagu Kati, peaksid ka teised aru saama, et herpese haigusest ei ole häbi rääkida ja seda ei tohiks kunagi stigmatiseerida. Oluline on olla teadlik sellest, et herpese levik võib olla kontrolli all, kui järgida ohutuid seksuaalkäitumise tavasid ja saada õigeaegselt ravi. Lõpuks on herpese puhul kõige olulisem teada, et see ei määra meie identiteeti ja me ei ole selle haigusega üksi.