Rubriik: Ravi

Herpese ravi: kreemid, tabletid ja millal pöörduda arsti poole

Herpese ravi eesmärk on leevendada sümptomeid ja lühendada puhangut – viirust ennast organismist ravimid ei eemalda. Selles artiklis on Soome arstide käsiraamatu Terveyskirjasto (Duodecim) põhjal kokku võetud, millal piisab kodusest ravist, mida kreemid ja tabletid teevad ning millal on vaja arsti. Tüüpide erinevusest loe artiklist HSV-1 ja HSV-2 erinevus. Kas herpest on vaja ravida? Terveyskirjasto […]

Kipitus, sügelus, põletus: herpese puhangu eelmärgid

Paljud tunnevad herpese puhangut ette – tund või päev enne villide tekkimist. Neid eelmärke tasub õppida ära tundma. Mida tunda WHO järgi algavad sümptomid sageli kipituse, sügeluse või põletusega kohas, kuhu villid tekivad. NHS-i järgi algab huuleherpes tavaliselt kipituse, sügeluse või põletusega. Miks see oluline on Eelmärkide ajal on õige aeg alustada ravi – WHO […]

Esimesed 48 tundi: miks varane tegutsemine herpese puhangu korral loeb

Herpese puhangu kulgu saab mõjutada eelkõige selle alguses. Esimesed tunnid pärast kipitust on aeg, mil ravi toimib kõige paremini. Ajaaken WHO järgi on korduva episoodi ravi kõige tõhusam, kui see alustatakse 48 tunni jooksul sümptomite tekkest. NHS-i järgi tekivad huuleherpese villid tavaliselt 48 tunni jooksul pärast esimest kipitust. Huuleherpes NHS soovitab korduva huuleherpese korral kasutada […]

Herpese harvad tüsistused: entsefaliit ja levinud nakkus

Enamikul inimestel on herpes kerge. Harvadel juhtudel võib see aga põhjustada tõsiseid tüsistusi, mille ohumärke tasub teada. Mida WHO kirjeldab WHO järgi võib HSV-1 harva põhjustada raskemaid tüsistusi nagu ajupõletik (entsefaliit) või silmapõletik (keratiit). HSV-2 harvad tüsistused on meningoentsefaliit ja levinud (dissemineerunud) nakkus. Kes on suurema riskiga WHO järgi võivad immuunpuudulikkusega inimestel herpese sümptomid olla […]

Supressiivne ravi: kas igapäevane ravim sobib sulle?

Kui herpese puhangud tulevad sageli, võib arst soovitada igapäevast viirusvastast ravi. Seda nimetatakse supressiivseks raviks. Mis see on WHO järgi võib ühe viirusvastase ravimi väiksem igapäevane annus vähendada puhangute sagedust. Seda soovitatakse sageli inimestele, kellel on väga valulikud või sagedased puhangud, või kes soovivad vähendada riski partnerit nakatada. Kellele NHS-i järgi võib inimestele, kellel on […]

Viirusvastased tabletid: atsikloviir, valatsikloviir ja famtsikloviir

Herpese ravis kasutatakse retseptiravimitena viirusvastaseid tablette. Need ei hävita viirust, kuid aitavad puhangut lühendada ja leevendada. Ravimid WHO andmetel kasutatakse ravis viirusvastaseid ravimeid atsikloviiri, famtsikloviiri ja valatsikloviiri. Korduva episoodi ravi on kõige tõhusam, kui see alustatakse 48 tunni jooksul sümptomite tekkest. Igapäevane väiksem annus (supressiivne ravi) võib puhangute sagedust vähendada. Esimene episood NHS-i järgi võidakse […]

Valuvaigistid herpese korral: mida võib võtta ja millele tähelepanu pöörata

Herpese villid võivad olla väga valulikud. Lisaks viirusvastasele ravile aitavad ebamugavust leevendada käsimüügi valuvaigistid ja paiksed vahendid. Tabletid WHO nimetab herpesehaavandite valu leevendamiseks paratsetamooli, naprokseeni ja ibuprofeeni. NHS soovitab huuleherpese korral paratsetamooli või ibuprofeeni valu ja turse leevendamiseks. Lapsed NHS-i järgi ei tohi alla 16-aastastele lastele anda aspiriini. Lastele on saadaval vedel paratsetamool – järgi […]

Herpes ja nõrgenenud immuunsus: millal on vaja rohkem tähelepanu

Enamikul inimestel on herpes ebameeldiv, kuid mitte ohtlik. Nõrgenenud immuunsusega inimestel võib see aga kulgeda raskemalt. Kes on riskirühmas NHS-i järgi tuleb arsti poole pöörduda, kui huuleherpes tekib nõrgenenud immuunsusega inimesel – näiteks keemiaravi või diabeedi tõttu. Genitaalherpese juhendis nimetab NHS nõrgenenud immuunsust ka puhangute päästikuna. Raskem kulg WHO järgi võivad immuunpuudulikkusega inimestel, sealhulgas kaugelearenenud […]